К основному контенту

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid


Pettused

Kõrgtehnoloogilised püramiidid



Internet on üks allikatest (ehkki mitte peamine) arvukate kõrgtehnoloogiliste püramiidide täiendamiseks uute pooldajate poolt. See on tegelikult umbes sama "MMM", kuid tugevalt pumbatud. Kaasaegsetele püramiididele meeldib planeedi päästmist trumpata mõne kõrgtehnoloogilise enneolematu imeseadme abil. See võib olla igiliikur, kuldne teekann või isegi teie enda arvuti ainulaadse tarkvaraga.

Selle abil, mis teilt täpselt välja pressitakse, pole see üldse oluline. Sõnum on sama, nagu see oli kümneid ja sadu aastaid tagasi: teid veenetakse panustama raha mõne fantastilise projekti nimel, mis väidetavalt kunagi toob teile miljardeid dividende. Selliste projektide jaoks kergeusklikke inimesi otsitakse sotsiaalvõrgustikest. Adeptid üritavad leida üha uusi ohvreid, sest iga kaotatud hinge eest saavad nad oma protsendi.


Kuidas olla?

Kõrgtehnoloogilised püramiidid on mõeldud vanematele inimestele. Neile on lihtne muljet avaldada maailma päästmise juttude, laste ja lastelaste õnneliku elu lubaduste, uute tehnoloogiate abil, kuid nende keerukusest on neil raske aru saada. Siit ka nõuanne: kui näete, et teie ema või vanaema põleb planeedi päästmise ideedega, kuid selleks peate saama kasu mõne pseudoinseneri guru rahast, pidage harivat vestlust. Tavaliselt ujutavad sellised petturid Internetti võltspositiivsete arvustustega, kuid soovi korral leiate kindlasti analüütilist teavet, mis selgitab konkreetse pettuse olemust.


"Mitnicki valemi" kohta võin öelda, et peate alati järgima reegleid ja olema teadlik uutest tehnoloogiatest. minu arvates pole õppimine nii oluline, see tuleb kogemustega.


Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Internetis kõike teie kohta. Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme. Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur. Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integree
Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne