Aljefi's blog

Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne

Minu mõtted Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case for Copyright Reform". Copyright-i õigus ilmus 1909 aastal(jõustus 1976.a).  Sellest ajast peale on inimkond teinud suuri tehnoloogilisi edusamme, ilmunud on televisioon, kino, helisalvestus ja raadio. Seadus töötati välja peamiselt nende uute suhtlusvormidega seotud intellektuaalomandi küsimuste käsitlemise raames. Reform. Kõigepealt tahan märkida, et põhimõtte on mitte tühistada, kui reformeerida "Copyright"-i autoriõigust.   Reform lihtsustab tavaliste inimeste, tarbijate elu, kuid ei jäta korporatsioone ilma sissetulekuta. Reformis on märgitud 6 põhipunkti ja minule nad tundsid loogilised ja loomulikud(võib olla ei mõelnud copyright-ist peale). Mõnedest tahan natike rohkem öelda. • Moraalsed õigused muudatuseta   See on loomulik, et keegi ei saa öelda ta loodi Minecraft, kuna ta ei ole Notch(nickname mängus ei loeta!). Aga meie Maailmas on vaja niisugune seadus, sest kavalad inimesed on alati.

  Netiquette   Netiauette- Internetis aktsepteeritav käitumisreeglite kogum.  №8 Igale inimestele ei meeldi kui tema isiklikku ruumi tungidatakse. Teistele inimestele on väga huvitav teada, kes teile kirjutab ja millest. Muidugi ei loe te oma kolleegide e-kirju. Kuid kahjuks ei ole kõik teie moodi. See teema väärib eraldi peatükki. Ma räägin siin ainult ühe väikese loo, mis kannab nime "Tüütu väliskorrespondendi lugu" 1993. aastal tabati Los Angeles Timesi Moskva filiaali kõrgelt hinnatud korrespondent kolleegide e-kirju lugemas. Viimased hakkasid kahtlustama, et midagi on valesti, kui süsteemi dokumentidesse ilmusid read, mis näitasid, et nad olid e-kirju lugenud ajal, mil "omanikke" ei olnud nende arvutite lähedal. Ajakirjanikud läksid trikki. Nad korraldasid nii, et ajalehe aadressile tuli tahtlikult valeteade ajalehe teisest välisosakonnast. Õnnetu reporter esitas peagi oma kolleegidele selle teabe kohta küsimuse ja - jäi vahele! Distsiplinaarmeetmena viidi repo

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et