К основному контенту

 Netiquette 

Netiauette- Internetis aktsepteeritav käitumisreeglite kogum. 


№8

Igale inimestele ei meeldi kui tema isiklikku ruumi tungidatakse. Teistele inimestele on väga huvitav teada, kes teile kirjutab ja millest.
Muidugi ei loe te oma kolleegide e-kirju. Kuid kahjuks ei ole kõik teie moodi. See teema väärib eraldi peatükki.
Ma räägin siin ainult ühe väikese loo, mis kannab nime "Tüütu väliskorrespondendi lugu"
1993. aastal tabati Los Angeles Timesi Moskva filiaali kõrgelt hinnatud korrespondent kolleegide e-kirju lugemas. Viimased hakkasid kahtlustama, et midagi on valesti, kui süsteemi dokumentidesse ilmusid read, mis näitasid, et nad olid e-kirju lugenud ajal, mil "omanikke" ei olnud nende arvutite lähedal. Ajakirjanikud läksid trikki. Nad korraldasid nii, et ajalehe aadressile tuli tahtlikult valeteade ajalehe teisest välisosakonnast. Õnnetu reporter esitas peagi oma kolleegidele selle teabe kohta küsimuse ja - jäi vahele! Distsiplinaarmeetmena viidi reporter viivitamatult teisele vähem prestiižsele kohale Los Angelese ajalehe büroos.
Moraal: austus kirjavahetuse privaatsuse vastu ei ole ainult märk halbadest kommetest. Sellised katsed võivad teile tööle minna.
Minule isiklikult väga ei meeldi, kui läheduses olev inimene loeb minuga mu post või sõnumit. Kui mul on võimalik lugeda teiste inimeste sõnumit siis ma ei tee seda ja ootan teisest inimestest seda. Arvan, et see on hästi etikeedi ette näidetamine.

Lõpuks, tahan öelda "101 näpunäidet, kuidas saada USENETis tõeliseks röövliks, autor Alan Meiss" mis mulle meeldisid:
47. Paluge Austria kasutajatel rääkida kängurudest.
48. Paluge Austraalia kasutajatel rääkida mäesuusatamisest.
96. Kuulutama u-tähe sõda põhjusel, et peate selle kasutamist "vastols eesti rahva põhihvidega"

https://club.osinka.ru/topic-8182

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Отправить комментарий
Далее...
Internetis kõike teie kohta. Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme. Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur. Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integree
Отправить комментарий
Далее...
Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne
Отправить комментарий
Далее...