К основному контенту

Litsensid.

Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary
Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietarytarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks. 


Vaba tarkvara

Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks.
Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus neid levitada. ning teha ka mitmeid muid toiminguid, mis on tasuta tarkvara kasutamisel lubatud. Sageli, kuid mitte alati, erineb vaba tarkvara vabatarkvarast selle poolest, et seda pakutakse koos lähtekoodiga.

Vabavara

 Vabavara on tarkvara, mille litsentsileping ei nõua autoriõiguste omanikule makseid. Vabavara levitatakse tavaliselt binaarsel kujul, ilma lähtekoodideta ja see on varaline tarkvara.
Oluline on eristada vabavara vabatarkvarast, mis annab kõigile lisaks tarkvara kasutamise õigusele muutmisõiguse ja veel hulga muid õigusi. Vabavara saab ümber levitada ilma lähtetekstide (koodideta) ja see võib sisaldada piiranguid kaubanduslikule kasutamisele, muutmisele jne.
Erinevalt jagatavast tarkvarast ei paku vabavara arendajatasusid ja seetõttu ei pakuta selle tasu eest lisateenuseid, näiteks täiustatud versioone.
Samuti on tarkvara levitamise meetod, mis on keskmises positsioonis jagamisvara ja klassikalise vabavara vahel, kui teatud programm ilmub kahes versioonis: tasuline täisversioon ja tasuta kerge versioon. Kuid samal ajal, erinevalt enamikust jagamisprogrammidest, mille kasutamine on prooviperioodi lõpus ebaseaduslik, pole tasuta versioonil kasutamise ajal piiranguid ja piirangud on kehtestatud mis tahes "täiustatud" programmi funktsioonidele ja mõnikord on selle kasutamine ka keelatud ärilistel eesmärkidel.
Mõni tasuta programm sisaldab erinevat tüüpi reklaame. Litsentsi alusel saab kasutaja sellist programmi tasuta kasutada, kuid see on reklaamikandja ja seetõttu ei saa tal olla vabavara staatust. Seda tarkvara nimetatakse reklaamvara.

Kas kommertstoode pole parem kui tasuta toode?

Sageli mitte. Mõnel juhul on tasuta versioon selgelt parem kui kommertsversioon, nagu oleme näinud rohkem kui üks kord. Paljudel juhtudel tähendab programmi tasuta versioon häid ärilisi põhjuseid.
Võtame näiteks tulemüürid ja viirusetõrjed. Esiteks vajavad autorid tarkvara optimaalseks arendamiseks ja värskendamiseks tohutut kasutajaskonda. Optimaalset režiimi lihtsalt ei ole võimalik saavutada väikese arvu kasutajatega. Sellisel juhul peab olema sadu tuhandeid kasutajaid (kui mitte miljoneid).
Teiseks, pakkudes tasuta võimalust, kasutate edukamaid ärimudeleid. Kui kasutajad kasutavad teie toodet, on tõenäosus, et nad ostavad teilt kaubandusliku toote, selgelt suuremad. Lisaks hoiate seeläbi konkurentidest ees, tuues kasutajad teile lähemale.

Links:
https://shop.fsf.org/tshirts-hoodies/4-gnus-4-freedoms-t-shirt

http://www.kogorta.ru/vidilitsenziy/

https://ida-freewares.ru/freeware.html




Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Internetis kõike teie kohta. Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme. Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur. Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integree