К основному контенту

Internetis kõike teie kohta.

Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme.



Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid

Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur.

Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integreerida inimese liikumiste ajaloo (see teave on saadaval mobiilsidevõrkudest) ja muu teabe. Kui selline süsteem rakendatakse, saab riiklik julgeolekubüroo luua üksikasjaliku toimiku iga riigi kodaniku kohta.

Pärast 11. septembrit 2001 anti riiklikule julgeolekuagentuurile laiendatud volitused jälgida kodanike privaatsust. Nende volitused võimaldavad näiteks telefonivestluste salvestisi kuulata. Kui analüüsite inimese määratud ajaperioodi telefonikõnede loendit, saate luua tema kontaktide ligikaudse võrgu. See on väga oluline teave, sest see võimaldab teil analüüsida, kui lähedal on inimene konkreetsele ebaseaduslikule koosseisule.

Telefonikõnede analüüs võimaldab koostada ainult väga ligikaudse skeemi. Tänu Internetile soovivad skaudid oma infobaasi laiendada.

Tänapäeval on kõikidele Interneti-kasutajatele põhjaliku teabebaasi koostamine üsna keeruline ülesanne, sest veebis esitatakse teavet paljudes üksteisega sobimatutes vormingutes. See probleem on kavas kõrvaldada tulevikus, kui semantilise veebi standardid saavad laialt levinud, sealhulgas ressursikirjelduse raamistiku (RDF) andmekonstruktsiooni ühtne vorming, kus iga tüüpi teave saab oma individuaalse sildi. W3C konsortsium propageerib neid standardeid aktiivselt.

Tegelikult muudab RDF ülemaailmse veebi üheks suureks ja jaotatud arvutustabeliks standardsete lahtritega. Peate lihtsalt saama juurdepääsu teabele ja õppima, kuidas seda töödelda. Seda teevad nüüd teadlased, mille maksab riikliku julgeoleku agentuur. 2006. aasta mai lõpus WWW2006 jagasid nad oma õnnestumisi ettekandega „Sotsiaalsete võrgustike semantiline analüüs” (PDF-fail). Teaduslik töö näitab, et uuringut rahastab osaliselt organisatsioon nimega ARDA (Advanced Research Development Activity). Tegelikult nimetati MVA hiljuti ümber häiriva tehnoloogia bürooks ja see on riikliku julgeolekuagentuuri arenenud teadus- ja arendustegevuse rahastamise üksus. Üks häiriva tehnoloogia büroo ees seisvatest väljakutsetest on leida viis, kuidas korraldada agentuuri tohutult kogunenud teavet, mis on umbes 4 petabaiti kuus.

Infovood suurenevad pidevalt. Interneti suurimad suhtlusvõrgustikud, näiteks MySpace, sisaldavad nüüd üksikasjalikku teavet umbes 80 miljoni inimese kohta ja see arv kasvab pidevalt. Luureagentuurid lihtsalt ei suuda sellise vooga hakkama saada.

Töö "Sotsiaalsete võrgustike semantiline analüüs" autorid on loonud süsteemi sotsiaalsete võrgustike RDF-siltide automaatseks töötlemiseks koos sarnase teabega teistest Interneti-süsteemidest. Tulevikus võimaldab selline süsteem ühendada paljusid teabeallikaid.

Lisaks võin öelda, et valitsus mitte ainult ei uuri teavet, mille oleme internetiteenustele jätnud, vaid hakkab aktiivselt nuhkvara kasutama, et teada saada, mis teie arvutis on.


Kokkuvõtteks võin öelda, et sotsmeedia arendusega meil on vähem ja vähem hingamisruumi ja me peame leppima sellega.😞



Maine 2.0

https://www.reputation.com/

Maine kaitse.

Tegelikult leiab see 10 dollari eest kuus sait veebis palju teavet teie kohta. Ta ei otsi mitte ainult avatud lähtekoode, vaid ka seal, kus registreerimine on vajalik. Te saate sellest vähemalt teada ja ehk koristate midagi.

Miks see on vajalik?

Tööandjad kontrollivad enne töötaja palkamist seda Interneti kaudu üha sagedamini: kas on alastifotosid, kas olete osalenud poliitilistes liikumistes, kas olete huligaanitsenud?

Kui olete midagi rumalat teinud, pole end kerge puhastada. See teenus aitab seda.

Remember- BigBrother is watching you!



https://www.ph4.ru/anonim_seku.php

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne