К основному контенту

Minu mõtted Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case for Copyright Reform".



Copyright-i õigus ilmus 1909 aastal(jõustus 1976.a). Sellest ajast peale on inimkond teinud suuri tehnoloogilisi edusamme, ilmunud on televisioon, kino, helisalvestus ja raadio. Seadus töötati välja peamiselt nende uute suhtlusvormidega seotud intellektuaalomandi küsimuste käsitlemise raames.

Reform.

Kõigepealt tahan märkida, et põhimõtte on mitte tühistada, kui reformeerida "Copyright"-i autoriõigust. 
Reform lihtsustab tavaliste inimeste, tarbijate elu, kuid ei jäta korporatsioone ilma sissetulekuta.
Reformis on märgitud 6 põhipunkti ja minule nad tundsid loogilised ja loomulikud(võib olla ei mõelnud copyright-ist peale). Mõnedest tahan natike rohkem öelda.

• Moraalsed õigused muudatuseta 

See on loomulik, et keegi ei saa öelda ta loodi Minecraft, kuna ta ei ole Notch(nickname mängus ei loeta!). Aga meie Maailmas on vaja niisugune seadus, sest kavalad inimesed on alati. 

• Tasuline mitteäriline jagamine

Selle punkti põhimõtte on taastada autoriõiguse päritolu ja teha täiesti selgeks, et see reguleerib ainult ärilistel eesmärkidel kopeerimist. Minu arvates tavalised inimesed ei pea üldiselt mõtlema sellest, kuna nad ei taha sellest saada kasumit.

• 20 aastat kommertsmonopoli & • Registreerimine 5 aasta pärast.

Arvan, et need punktid on seotud teine teisega. Nad on vajad rohkem "loojale" ja ärimehele. Tavainimestele see ainult lihtsustab elu.

• Tasuta proov

Inimestele, kes tegelevad kunstidega(muusika, filmid jne) sellega on päris kergem. Küll nad ei saa võta kogu "sample"-i, millesest paljud inimesed unustasid, aga nad võivad teha seda osaliselt või teha remix-i. Mis võiks olla parem kui vana hea laul? Selle laulu kaasaegne remix! 


Kokkuvõtteks tahan öelda, et ei ole sellest reformist varem kuulnud, aga praegu olen selle reformi tulihingeline järgija! Minu arvates tavalised inimesed ei pea muretseda "Copyright"-i kohta, kuna nad ei taha sellest raha teenida. Aga ärge unustage teha linki autorile! Ma arvan, et seda on vajalik mitte ainult copyrighdile, aga et austada autorit.



Images:

https://en.wikipedia.org/wiki/Orphan_works_in_the_United_States

https://www.orj.co.uk/copyright-protection/

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Internetis kõike teie kohta. Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme. Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur. Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integree
Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne