К основному контенту

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

 Nutikas kell pimedatele


Lõuna-Korea idufirma lihtsa ja selge nimega Dot ("point") on välja andnud nutikella nägemisprobleemidega inimestele. See on esimene omataoline seade maailmas. Pilti kuvatakse kellakuval punktkirja kasutades.


Ekraanil on neli dünaamilist lahtrit, milles kuvatakse kõrgendatud punktidest vaheldumisi sümboleid. Kasutaja saab ise teabe "taasesituse" kiirust reguleerida.


Seade sünkroonitakse nutitelefoniga bluetoothi ​​kaudu, nagu tavaline nutikell. Mis tahes teave nutitelefoni rakendustest tõlgitakse punktkirja. Seega saab seadme omanik lugeda sõnumeid kiirsuhtluses, navigeerija abil teed leida, brauseris lehti sirvida ja nii edasi.


Korpuse külgedel asuvate nuppude abil saate nutitelefoni saata lühikesi ja lihtsaid sõnumeid. Seadme tootja pakutav avatud API võimaldab lõputult täiustada ja muuta kella põhifunktsionaalsust.

Dot ettevõte märgib, et arendajate eesmärk oli lahendada valdava enamuse pimedatele mõeldud seadmete põhiprobleem: nad kõik "suhtlevad" omanikuga heli abil. See tekitab teatud raskusi - seadme omanik peab kas sisestama kõrvaklapid ja kaitsma end seeläbi pimedatele inimestele ülioluliste helide eest või leppima tõsiasjaga, et seadmest tulev teave saab avalikuks.

Mis puutub punktkirja kasutamisel kasutatavatesse seadmetesse, siis peaaegu kõik neist on kas liiga tülikad või liiga kallid või mõlemad korraga. Ainult 5% nägemisprobleemidega inimestest on sellised seadmed. Dot nutikellad on seevastu kerged, mugavad ja taskukohased.


Lingid: 

dotincorp.com

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Internetis kõike teie kohta. Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme. Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur. Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integree
Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne