К основному контенту

10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Häkker vs Kräkker.

Kõigepealt tahaksin selgitada erinevust: on olemas häkker ja on ka kräkker. Kräkker on stereotüüpne "häkker", kes tungib sisse arvuti- ja telefonisüsteemidesse. (Selle eest saab ta tavaliselt vanglakaristuse.) Peamine erinevus seisneb selles: häkkerid ehitavad asju ja kräkkerid lõhuvad neid.

Ikka Hacker.

Ja siiski räägime häkkeritest. Häkkerid on omamoodi sõbralikud ehitajad, kes hindavad vabadust. Üheks saamine pole aga nii lihtne - peate end palju täiendama ja olema valmis millegi uuega silmitsi seisma.

Nagu varem mainitud, on Häkker heatahtlik inimene, kes on omakasupüüdmatult nõus oma tööd (või selle osa) jagama.

Ära unusta, et häkkeriks olemine on lahe ja lõbus! Pidev probleemide lahendamine hoiab meele heas vormis ja pidev harjutamine aitab areneda. Raske töö ja pühendumus saab teie jaoks meeldivaks osaks elust, mitte selle ebameeldivaks jooneks.


Milliseid põhilisi oskusi häkker vajab?


Kõigepealt oskus programmeerida. Tahaksin mainida 4 keelt: Python, C, Perl ja LISP. Need on kõige olulisemad häkkimise keeled.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et häkkerid on inimesed, kellel on oma arengueesmärk. Kui olete sellele teele asunud, valmistuge enesearenguks. Selle ühiskonna toredam külg on üksteise aitamine. Kas teile piisab proovimisest?


Lingid(fotod):

https://www.quora.com/What-is-the-difference-between-hacker-and-cracker

https://languagetrainingpro.com/english-for-it-professionals/

https://nerdist.com/article/matrix-4-keanu-reeves-carrie-anne-moss-lana-wachowski/

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 analüüs.  Sissejuhatus: Eesti on väga arenenud riik, võrreldes teiste maailmaga ja Eesti suurusega. Me ei saa ette kujutada igapäevaast elu ilma nn "info- ja kommunikatsioontehnoloogiase"-ta.  See näitab nii meie arendust kui ka meie sõltuvust nendest.  2012.-2013. a Eesti loodi infoühiskonna arengukava. Praegu tahan natuke analüseerida, mis mu arvates oli realiseeritud kõige rohkem ja mis- kõige vähem. Olen poolt: Kõigepealt, olen nõus, et infotehnoloogiad muutuvad inimeste elu paremaks. Meil on kergem taoleda tervishoid ja sotisaalteenuseid, sest meil on ID-kaarte süsteem. ID- kaart on üldiselt mugav asi. Me võime võta seda juhiloa, passi ja teise dokumente asemel. Ütle mulle, kas mugavam kaasa võtta ainult üks kaart või kogu rahakotti? Veel võin lisada, et infotehnoloogia arendusega muutus olukord tööturul. Olid loodud palju töökohti ja kui me teame see on suur probleem Eestis.  Aga on ka vastuargumentid...: Teiseltpoolt võin öelda, et
Internetis kõike teie kohta. Kaasaegses maailmas mängib olulist rolli isikuandmete kaitse. Mõnikord me isegi ei tea, kui haavatavad me oleme. Sotsiaalvõrgustikes tutvustatakse eriteenuseid Inimest, kes avas esmakordselt tutvumissaidi või suhtlusvõrgustiku lehed, šokeerib lihtsalt privaatse teabe hulk, mida inimesed enda kohta vabatahtlikult avaldavad. Sotsiaalvõrgustikud on luureagentuuridele tõeline õnnistus. Nagu ajakirjale New Scientist teada sai, arendavad Ameerika luureagentuurid seda teemat juba tõsiselt. Selle valdkonna teadusuuringuid rahastab USA riikliku julgeoleku agentuur. Uurimistöö toimub massiivse automaatse erateabe kogumise valdkonnas, mille inimesed avaldavad oma lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal otsitakse võimalusi nn "Semantilise võrgustiku" tehnoloogiate kasutamiseks, et integreerida sotsiaalvõrgustike teave andmebaasi, mis sisaldab teavet pangakontode (sealhulgas kontode liikumise) kohta, teavet kinnisvara omamise kohta. Sama süsteem võib integree
Litsensid. Litsents- tarbija vabadus saadud toodet (tarkvarat) hallata. proprietary Tarkvarat litsenside põhjal on võimalik jagada kaheks osaks- "proprietary "  tarkvaraks ja "vaba" tarkvaraks.  Vaba tarkvara Vaba tarkvara on tarkvara, mida eristab kasutajatele antud väga laiad õigused. Vaba tarkvara pooldajad saavad reeglina seda tasuta kasutada piiramatu aja jooksul, samuti seda mis tahes viisil levitada ja selle lähtekoodi muuta (täiustada). Tasuta tarkvara jaoks luuakse autorite ja kasutajate õiguste ja kohustuste reguleerimiseks spetsiaalsed litsentsid. GNU üldine avalik litsents on üldine avalik litsents, mida kasutatakse paljude vaba tarkvara jaoks. Vabal ja vabal tarkvaral (vabavaral) on mitmeid olulisi erinevusi. Muidugi on neil kahel tarkvaraliigil üks ühine joon - kasutamise eest tasumise puudumine, kuid sageli pole Freeware litsentsi alusel kasutajatel õigust programme levitada, neid annetada, kopeerida, modifitseerida (täiustada), anda teistele õigus ne